Esimese maailmasõda, nagu teate, võideldi kahe võimubloki vahel. Ühest küljest olid liitlased – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa (hiljem liitunud USA -ga); ja vastasküljel olid kesksed võimud-saksad, Austria-Ungari ja Ottomani kalkun. Kui sõda algas 1914. aasta augustis, arvasid paljud valitsused, et see saab jõuludeks läbi. See kestis rohkem kui neli aastat.
Esimene maailmasõda oli sõda nagu keegi teine varem. Võitlused hõlmasid maailma juhtivaid tööstusriigid, mis kasutasid nüüd modemitööstuse tohutuid jõudu, et oma vaenlastele suurimat võimalikku hävitamist tekitada.
See sõda oli seega esimene kaasaegne tööstussõda. See nägi kuulipildujate, tankide, lennukite, keemiarelvade jms kasutamist massiliselt. Need olid kõik tänapäevase suuremahulise tööstuse tooted. Sõja vastu võitlemiseks tuli miljoneid sõdureid värvata kogu maailmast ja kolida suurte laevade ja rongide eesliinidele. Surma ulatus ja hävitamise ulatus-9 miljonit surnut ja 20 miljonit vigastatud oli enne tööstuslikku vanust mõeldamatu, ilma tööstuslikke relvi kasutamata.
Suurem osa tapetud ja maimitud olid tööealised mehed. Need surmajuhtumid ja vigastused vähendasid Euroopas võimekat tööjõudu. Perekonnas vähem numbreid vähenesid leibkonna sissetulekud pärast sõda.
Sõja ajal restruktureeriti tööstusharud sõjaga seotud kaupade tootmiseks. Sõjaks korraldati ka terved ühiskonnad – kuna mehed läksid lahingusse, astusid naised tööle, mida varasematel varem pidi tegema.
Sõda tõi kaasa majandussidemed mõne maailma suurima majandusjõu vahel, mis nüüd üksteisega võitlesid, et nende eest maksta. Nii laenas Suurbritannia suuri rahasummasid nii USA pankadest kui ka USA avalikkusest. Seega muutis sõda USA -d rahvusvaheliseks võlgnikuks rahvusvaheliseks võlausaldajaks. Teisisõnu, sõja lõpus kuulusid USA -le ja tema kodanikel rohkem välismaiseid varasid kui välisriikide valitsused ja USA kodanikud. Language: Estonian