Trükikojaga tekkis uus lugemis avalikkus. Trükkimine vähendas raamatute kulusid. Iga raamatu tootmiseks vajalik aeg ja tööjõud langesid ning mitut eksemplari võis toota kergemini. Raamatud ujutasid turu üle, ulatudes pidevalt kasvava lugejaskonnani.
Juurdepääs raamatutele lõi uue lugemiskultuuri, varem piirdus lugemine eliidiga. Tavalised inimesed elasid suulise kultuuri maailmas. Nad kuulsid, kuidas pühad tekstid loeti, ballaadid jutustasid ja rahvajutud jutustasid. Teadmised viidi suu kaudu üle. Inimesed kuulsid ühiselt lugu või nägid etendust. Nagu näete 8. peatükis, ei lugenud nad raamatut eraldi ja vaikselt. Enne trükise vanust polnud raamatud mitte ainult kallid, vaid neid ei saanud piisavalt palju toota. Nüüd võiksid raamatud pöörduda laiemate inimeste sektsioonideni. Kui varem oli olemas kuulmis avalikkus, siis tekkis nüüd lugemis avalikkus
Kuid üleminek polnud nii lihtne. Raamatuid sai lugeda ainult kirjaoskaja ja kirjaoskuse määr oli enamikus Euroopa riikides kuni kahekümnenda sajandini väga madal. Kuidas võiksid kirjastajad veenda tavainimesi trükitud raamatut tervitama? Selleks pidid nad meeles pidama trükitud teose laiemat ulatust: isegi need, kes ei lugenud, said kindlasti nautida raamatute lugemist. Nii hakkasid printerid avaldama populaarseid ballaade ja rahvajutte ning selliseid raamatuid illustreeritakse piltidega. Seejärel lauldi neid ja neid peeti kokku kogunemistel külades ja linnades kõrtsides.
Sel viisil sisenes suuline kultuur ja trükitud materjal edastati suuliselt. Suu- ja lugemiskultuurid eraldanud joon hägunes. Ja kuulmine avalikkus ja lugemine avalikkus said J -i segunenud.
Language: Estonian