Linnadest levis mitteotsuste liikumine maapiirkonda. See tõmbas oma sõdajärgsete aastate jooksul India eri osades arenevate talupoegade ja hõimude võitlusi.
Awadhis juhtis talupoegi Baba Ramchandra-a Sanyasi, kes olid varem Fidžis käinud kandev töölisena. Siinne liikumine oli Talukdarite ja üürileandjate vastu, kes nõudsid talupoegadelt kõrgeid üüritusi ja mitmesuguseid muid sidemeid. Talupojad pidid ilma igasuguse makseta üürileandjate farmides tegema ja töötama. Üürnikena polnud neil ametiaega, et neid regulaarselt välja tõsteti, et nad ei saaks renditud maa kohal õigust omandada. Talupoegade liikumine nõudis tulude vähendamist, Begari kaotamist ja rõhuvate üürileandjate sotsiaalset boikoti. Paljudes kohtades korraldasid Panchayats Nai-Dhobi käed, et jätta üürileandjad isegi juuksurite ja pasormenide teenustest. 1920. aasta juunis hakkas Jawaharlal Nehru minema Awadhi külades ringi, rääkides lageritega ja üritades mõista nende kaebusi. Oktoobriks asutasid Oudh Kisan Sabha Jawaharlal Nehru, Baba Ramchandra ja veel mõned. Kuu aja jooksul oli piirkonna külades üles seatud üle 300 filiaali. Nii et kui järgmisel aastal algas koostööväline liikumine, oli kongressi püüdlus integreerida Awadhi talupoegade võitlus laiemasse singlisse. Talupoegade liikumine arenes aga kujul, millega kongressi juhtkond polnud rahul. Kuna liikumine levis 1921. aastal, rünnati Talukdari ja kaupmeeste maju, rüüstati basaare ja üle võeti teraviljaabi. Paljudes kohtades ütlesid kohalikud juhid talupoegadele, et Gandhiji teatas, et seetõttu tuleb maksud maksta ja maad tagada poe vahel. Mahatma nimele tugineti jaotuse ja püüdluste sanktsioonidele.
Allikas B
6. jaanuaril 1921 tulistas Ühendatud provintside politsei Rae Bareli lähedal talupoegadel. Jawaharlal Nehru tahtis tulistamise kohta minna, kuid politsei peatas selle. Ärritud ja vihane, pöördus Nehru tema ümber kogunenud talupoegade poole. Nii kirjeldas ta hiljem koosolekut: nad käitusid vaprate meestena, rahulikult ja ohu ees. Ma ei tea, kuidas nad end tundsid, aga ma tean, mis olid mu tunded. Hetkeks oli mu veri üleval, vägivallatus peaaegu unustati – aga ainult hetkeks. Suure juhi otsimine, kes on Jumala headuse järgi saadetud meid võidule, tuli minu juurde ja ma nägin, kuidas klased istusid ja seisis minu lähedal, vähem põnevil, rahulikum kui mina – ja nõrkuse hetk möödus! KE Neile vägivallatuse alandlikkuses – vajasin õppetundi rohkem kui nemad – ja nad kuulasid mind ja hajusid rahulikult. “Tsiteeritud Sarvapalli Gopalis, Jawaharlal Nehru: A Biograafia, Vol. I. I.
Hõimude talupojad tõlgendasid Mahatma Gandhi sõnumit ja Swaraji ideed veel ühel viisil. Näiteks Andhra Pradeshi Gudemi mägedes levis 1920. aastate alguses sõjakas sissiliikumine- mitte võitlusvorm, mille kongress võiks heaks kiita. Nagu ka teistes metsapiirkondades, oli ka koloniaalvalitsus sulgenud suuri metsapiirkondi, takistades inimestel metsa sisenemast oma veiseid karjatama või kütusepuu ja puuvilju koguma. See vihastas mägi inimesi. Nende elatusvahendeid ei mõjutanud mitte ainult, vaid nad arvasid, et nende traditsioonilisi õigusi keelduti. Kui valitsus hakkas neid sundima Beggari teedeehitamisse, mässasid mägirahvas. Neid juhtima tulnud inimene oli huvitav tegelane. Alluri Sitaram Raju väitis, et tal on mitmesuguseid erilisi volitusi: ta võiks teha korrektseid astroloogilisi ennustusi ja tervendada inimesi ning ta suutis isegi kuuli kaadreid üle elada. Raju lummatud mässulised kuulutasid, et ta on Jumala kehastus. Raju rääkis Mahatma Gandhi suurusest, ütles, et ta on inspireeritud koostööst mittekuuluvast liikumisest ja veenis inimesi Khadi kandma ja joomisest loobuma, kuid kinnitas samal ajal, et Indiat saab vabastada ainult jõu kasutamisega, mitte vägivallata. Gudemi mässulised ründasid politseijaoskondi, üritasid Briti ametnikke tappa ja viisid Swaraji saavutamise eest sissisõda. Raju vangistati ja hukati 1924. aastal ning aja jooksul sai sellest rahvakangelane.
Language: Estonian