Weimari Vabariigi sünd langes kokku Spartatsistliku liiga revolutsioonilise ülestõusuga Venemaa bolševike revolutsiooni mustrile. Töötajate ja meremeeste nõukogude loodi paljudes linnades. Berliini poliitilist õhkkonda süüdistati Nõukogude stiilis juhtimise nõudmistes. Selle vastu olid need – nagu Weimaris sellised ühiskonnaraadid, demokraadid ja katoliiklased, et anda kuju Demokraatlikule vabariigile. Weimari Vabariik purustas ülestõusu sõjaveteranide organisatsiooni nimega Free Corps. Ahastatud spartakastid asutasid hiljem Saksamaa kommunistliku partei. Kommunistid ja sotsialistid Inceforthist said vastuolulised vaenlased ega suutnud Hideri vastu ühist põhjust tekitada. Nii revolutsionäärid kui ka sõjakad natsionalistid ihkasid radikaalseid lahendusi.
Poliitilist radikaliseerumist suurendas alles 1923. aasta majanduskriis. Seda ammendatud kuldvarusid korraga oli vähe. 1923. aastal keeldus Saksamaa maksmast ja prantslased hõivasid oma juhtiva tööstuspiirkonna Ruhr oma kivisütt. Saksamaa oli vastupidavusega passiivse vastupidavuse ja trükitud paberi valuutaga. Liiga palju trükitud raha ringluses langes idumärgi väärtus. Aprillis oli USA dollar võrdne 24 000 hindega, juulis 353 000 hinnet, augustis 4 621 000 hinnet ja detsembriks 98 860 000 hinnet oli see arv satunud triljonitesse. Kui märgi väärtus varises kokku, kasvasid kaubahinnad. Valuutatähtede märkuste käruga sakslaste pilti leiba ostmiseks avalikustati laialdaselt kogu maailmas kaastunnet. Seda kriisi hakati nimetama hüperinflatsiooniks – olukorraks, kui hinnad tõusevad fenomenaalselt kõrgeks. Lõpuks sekkusid ameeriklased ja päästsid Saksamaa kriisist välja, tutvustades Dawesi plaani, mis muutis taastumistingimusi, et leevendada sakslaste rahalist koormust.
Language: Estonian