Need on India kõige levinumad metsad. Neid nimetatakse ka mussoonimetsadeks ja levivad piirkonnas, kus sademeid saab vahemikus 200 cm kuni 70 cm. Selle metsatüübi puud valasid oma lehed kuival suvel umbes kuus kuni kaheksa nädalat.
Vee kättesaadavuse põhjal jagunevad need metsad veelgi niiskeks ja kuivaks heitlehisteks. Esimene leidub piirkondades, kus sademeid saab vahemikus 200 kuni 100 cm. Need metsad eksisteerivad seetõttu enamasti riigi idaosas – kirdeosariigid, Himaalaja, Jharkhandi, Lääne -Odisha ja Chhattisgarhi jalamil ning lääne Ghatsi idapoolsetel nõlvadel. Teak on selle metsa kõige domineerivam liik. Bambused, Sal, Shisham, sandlipuu, khair, kusum, arjun ja mooruspuu on teised äriliselt olulised liigid.
Kuivaid lehtmetsi leidub piirkondades, mille sademed on vahemikus 100 cm kuni 70 cm. Neid metsi leidub poolsaare platoo vihmasemates osades ning Bihari ja Uttar Pradeshi tasandikel. Seal on avatud venitused, milles kasvavad tiik, Sal, Peepal ja Neem. Suur osa sellest piirkonnast on kasvatamiseks puhastatud ja karjatamiseks kasutatakse mõnda osa.
Nendes metsades on leitud tavaloomad lõvi, tiiger, siga, hirved ja elevandid. Siit leiate ka tohutult erinevaid linde, sisalikke, maod ja kilpkonnad.
Language: Estonian